See lugu tuleb üliõpilaste suvemängudelt. See on sportlik-meelelahutuslik üritus, kus kõik Eesti kõrgkoolid võtavad omavahel mõõtu ning enam kui 30 võistlusala vältel selgitatakse välja Eesti sportlikuim kõrgkool. Võitja saab 32-kilostest sangpommidest rändkarikad: üks aktiivsuse, teine paremusarvestuse eest. TTÜle omaselt oleme neid mänge võitnud rohkem kui ükski teine kõrgkool.
Jõudnud päev varem Käärikule, kus mängud iga-aastaselt toimuvad, asetasime karikad sümboolselt hotellis oma toa aknalauale, et möödujad kindlasti näeksid, kellele karikad kuuluvad. Hommikul ärgates oli aga üllatus suur, sest karikaid olid kadunud! Kuna öösel oli palav, jätsime akna lahti ja ilmselt sealt need lendu läksid. Kusjuures esimese korruse aken ei ole Käärikul üldse madalal ja karikate raskust arvestades poleks päris igaüks suutnud neid ära toimetada. Loomulikult keegi meile midagi ei kõssanud, sest oli selge, et teo taga on mõni konkureeriv ülikool.
Kuna traditsioon näeb ette, et karikad tuuakse esimesel päeval avamisele, siis sel korral enam laiates avatseremooniale minna ei saanud – tuli kogunenud rahva ees sõnu otsides tunnistada, et karikaid pole, samamoodi pole ka aimu, kus nad olla võiksid… Mõru pill alla neelatud ja mängud avati ilma karikateta.
Niisiis seadis korraldaja meile ülesandeks karikad üles otsida. Kahe päeva jooksul ei saanud me mitte kelleltki ühtegi infokildu, kuid pühapäeval oli juba lõpetamine. Kas jäämegi nendest täiesti ilma? Panime oma parimad luurajad tööle ja Sisekaitseakadeemia ning Kõrgema Sõjakooli abiga hakkasime saama esimesi vihjeid, et karikad olla kuskil liiva sees. See meile eriti lootust ei andnud ja ühtegi geoloogi metalliotsijaga meil ka kaasas ei olnud. Laupäeva südaöösel tuli täpsem vihje, et rasket metalli olla nähtud võrkpalliväljakul. Peale omajagu labidaga surfamist leidsimegi nad üles.
Ega meile keegi öelnud, kes teoga hakkama sai. Alles mitu päeva hiljem selgus, et tegemist oli Tallinna Ülikooli topeltagendi Reimo Kuriga. Topelt sellepärast, et mees on tegelikult ka TTÜs õppinud ja meid omal ajal võrkpalli meistriliigaski esindanud!
Hoolimata lühiajalisest kaotusest tulime, tegime ja võitsime ning tõime ka sel korral karikad tagasi oma alma mater’i juurde.
Martin Malm
TTÜ üliõpilane
Taadi ja minu lugu
Loe täispikka lugu
Kaks minu elu muutvat sündi ühel aastal
Loe täispikka lugu
Kuidas rektor Virumaa kolledži avaaktusel hädast välja aitas
Loe täispikka lugu
Mootorrattale lähene inseneriharidusega
Loe täispikka lugu
Inimene Marsil või termotuumareaktsioon energeetikas: kumb tuleb enne?
Loe täispikka lugu
Humanitaarina inseneride ülikoolis inglise keele eksamit tegemas
Loe täispikka lugu
Rektori luba mehhaanikute tammepuule
Loe täispikka lugu
Meeskonnatöö koolitus üliõpilasesinduse moodi
Loe täispikka lugu
Ohtlikud naljad Stenbocki majas
Loe täispikka lugu
Elule lähendamise programm viis otse elu keskele
Loe täispikka lugu
Elektriinseneride praktikumid sügaval Venemaal 50ndatel aastatel
Loe täispikka lugu
Tehnokraatide naljad Tallinna Tehnikaülikoolis
Loe täispikka lugu
Parim asi ühikaelus: grusiinidest naabrid
Loe täispikka lugu
Kuidas me Kääriku suvemängudel TLÜ maskotti Eksmatit laenasime
Loe täispikka lugu
Lapsepõlvemälestused ema töö juurest
Loe täispikka lugu
GPS-kunst vabariigi juubeliks
Loe täispikka lugu
Elektriinseneride äratuskell ilma taburetita
Loe täispikka lugu
Kuidas sai sooritatud üks kandidaadi miinimumieksam
Loe täispikka lugu
Diplomi hind on eksamikomisjoni kannatus
Loe täispikka lugu
Juhtum teadusliku kommunismi eksamil
Loe täispikka lugu
Isamaalise lauluga sauna marss!
Loe täispikka lugu
Tutvus tehnikaülikooliga kunsti kaudu
Loe täispikka lugu
Stagnatsiooniaastatest TPI ühiskonnateaduskonnas
Loe täispikka lugu
Põrandaalune psühhedeelia kohustusliku militaarpäeva eel
Loe täispikka lugu
Ainesüsteemse õppe alguspäevad
Loe täispikka lugu
Staažiga või staažita? Abikaasaga!
Loe täispikka lugu
Välistudengite viisa- ja abieluvalikud
Loe täispikka lugu
Anekdoodid tagasid matemaatikahariduse
Loe täispikka lugu
Kuidas koduülesanded aitasid kuuendat korpust
Loe täispikka lugu