Isamaalise lauluga sauna marss!

TTÜ100

Nõukogude ajal oli üliõpilaste kohustusliku sõjalise õpetuse üks osa 30-päevane välilaager peale neljandat kursust. Nii suunati ka meie kursus 1956.a. suvel laagrisse Pärnu lähedale Reiu jõe äärde, kus oli olemas elementaarne taristu poolmuldonnide ja sööklabaraki näol. Samas laagerdasid ka Tartu Ülikooli poisid.

Sanitaartingimused olid laagris kaunis kehvad – ainus pesemisvõimalus oli Reiu jões, kuid ujumine oli rangelt keelatud. Et poisid päris kärna ei läheks, viidi kursuslased peale paarinädalast laagrisolekut Pärnu sauna.

Saunaminek (u 6 km) toimus rivikorras mööda Riia maanteed, kõik mitusada poissi ühes kolonnis. Ilm oli lämmatavalt palav, marssimine asfaldil kirsasäärikutes igav ja väsitav. Esialgu ei saanud ka rivilaulust suurt asja. Linna piirile Raekülla jõudes algatati aga "Jää vabaks Eesti meri", muidugi lauldes "Saa vabaks...", nagu seda laagris ennegi oli tehtud. Järgnev oli vapustav – väsinud poistekari muutus ühtäkki tõelist marsisammu astuvaks kolonniks. Väsimus oli kui käega pühitud.

Kindlasti aitas sellele kaasa asjaolu, et Raeküla majade akendele ja väravatele kogunes hulgaliselt kaasaelajaid. Paljud laulsid kaasa ja tervitasid meid hüüetega laadis "Elagu Eesti poisid!" Usun, et ma ei eksi, kui väidan, et nii mõnigi naine poetas pisaraid. Ja muidugi näisid meile lehvitavad tüdrukud eriti ilusad ja armsad. Justkui oma õed... Või pigem ikka pruudid.

Vaimustus oli nii võimas, et tundus, nagu oleksime tõusnud taevasse. Nagu polekski me oma higistes kehades meie ise, vaid hoopis keegi, kes ei kuulu sellesse maailma. Nagu oleksime ärganud nõidusunest. Sellises eufoorias marssisime kogu tee Raekülast Pärnu südalinna, lauldes ainult ühte laulu, seda üha korrates. Kuni saunani, kus suikusime taas tavaellu.

Sel teel ei kuulnud me ühtegi halvustavat häält ega näinud ühtegi mossis nägu. Meie marsil – sisuliselt ju meelsusdemonstratsioonil – ei olnud minu teada ka mingeid halbu poliitilisi järelmeid.

Laagris oli aga järelm see, et meie umbkeelne jupijumal hakkas sageli kraaksuma: "Pesnju! Davai sa vaabaks!"

Paraku lõppes see laager meile ikkagi kurvalt – üks kaasvõitleja uppus viimastel laagripäevadel Reiu jõkke. Seetõttu oli Tallinna tagasisõit nukker.

Oma hilisemas tööelus olen eelpool kirjeldatud ekstaasipuhanguga võrreldavat tundnud vaid harukorril, nt pidades kõnet oma õpetaja Agu Aarna büsti avamisel; unes välja mõeldes (ja lahendades!) teatavat protsessi kirjeldava võrrandisüsteemi, mille kallal olin ilmsi mitu nädalat pead murdnud; ning pidades 2013. aastal TTÜs oma viimast loengut "Teadus ja unelm".

Leevi Mölder
Üliõpilane 1952-1957 , labori juhataja ja aspirant 1957-1962, vanemõpetaja ja dotsent 1962-1973, professor alates 1973, emeriitprofessor alates 2000


Loe ka teisi lugusid

Taadi ja minu lugu

Loe täispikka lugu

Kaks minu elu muutvat sündi ühel aastal

Loe täispikka lugu

Kuidas rektor Virumaa kolledži avaaktusel hädast välja aitas

Loe täispikka lugu

Mootorrattale lähene inseneriharidusega

Loe täispikka lugu

Inimene Marsil või termotuumareaktsioon energeetikas: kumb tuleb enne?

Loe täispikka lugu

Humanitaarina inseneride ülikoolis inglise keele eksamit tegemas

Loe täispikka lugu

Rektori luba mehhaanikute tammepuule

Loe täispikka lugu

Meeskonnatöö koolitus üliõpilasesinduse moodi

Loe täispikka lugu

Ohtlikud naljad Stenbocki majas

Loe täispikka lugu

Elule lähendamise programm viis otse elu keskele

Loe täispikka lugu

Elektriinseneride praktikumid sügaval Venemaal 50ndatel aastatel

Loe täispikka lugu

Tehnokraatide naljad Tallinna Tehnikaülikoolis

Loe täispikka lugu

Parim asi ühikaelus: grusiinidest naabrid

Loe täispikka lugu

Topeltagent röövis 64 kilo rändkarikaid

Loe täispikka lugu

Kuidas me Kääriku suvemängudel TLÜ maskotti Eksmatit laenasime

Loe täispikka lugu

Lapsepõlvemälestused ema töö juurest

Loe täispikka lugu

GPS-kunst vabariigi juubeliks

Loe täispikka lugu

Elektriinseneride äratuskell ilma taburetita

Loe täispikka lugu

Kuidas sai sooritatud üks kandidaadi miinimumieksam

Loe täispikka lugu

Diplomi hind on eksamikomisjoni kannatus

Loe täispikka lugu

Juhtum teadusliku kommunismi eksamil

Loe täispikka lugu

Tutvus tehnikaülikooliga kunsti kaudu

Loe täispikka lugu

Stagnatsiooniaastatest TPI ühiskonnateaduskonnas

Loe täispikka lugu

Põrandaalune psühhedeelia kohustusliku militaarpäeva eel

Loe täispikka lugu

Ainesüsteemse õppe alguspäevad

Loe täispikka lugu

Staažiga või staažita? Abikaasaga!

Loe täispikka lugu

Välistudengite viisa- ja abieluvalikud

Loe täispikka lugu

Anekdoodid tagasid matemaatikahariduse

Loe täispikka lugu

Kuidas koduülesanded aitasid kuuendat korpust

Loe täispikka lugu